FCI-Standard N° 257
SHIBA
PÄRITOLU: Jaapan.
KEHTIVA STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 30.10.2016.
KASUTUS: Jahi- ja seltsikoer.
FCI-KLASSIFIKATSIOON: Rühm 5 Spitsilaadsed ja algupärased tõud. Alarühm 5 Aasia spitsid ja sugulastõud. Töökatseteta.
LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE: Shiba on iidne Jaapani tõug. Shibaks nimetati varem jaapani keeles kasvult väikesi asju ja väikest koera. Shiba elukohaks oli mägine piirkond Jaapani mere poolses küljes, kus teda kasutati jahil väikeulukite ja lindude küttimiseks. Algselt eksisteerisid erinevad variatsioonid shibast sõltuvalt geograafilisest asukohast, kus teda kasvatati. Kui aastatel 1868-1912 toodi Jaapanisse Inglismaalt sisse settereid ja pointereid, muutus ka jahipidamine eluliselt vajalikust tegevusest spordialaks ja imporditud tõuge hakati ristama shibaga. Puhtavereline shiba muutus oma loomulikus levikupiirkonnas haruldaseks ja eriti aastatel 1912-1926 langes shibade arv tugevasti. Jahimehed ja intellektuaalid märkasid ohtu puhtaverelise shiba hävinemisele ja alustasid 1928. aastal tegevust säilitamaks shiba puhtad tõuliinid. Selleks koostati 1934. aastal ühtne tõustandard. 1937. aastal tunnistati shiba Jaapani loodusmälestiseks ja sealt alates on shibat aretatud ja täiustatud selliseks, nagu me teda tänapäeval tunneme.
ÜLDMULJE: Väiksekasvuline, heade proportsioonidega, tugeva luustiku ja lihaskonnaga koer. Liigutused on kiired, vabad ja kaunid.
OLULISED PROPORTSIOONID: Turjakõrguse suhe kerepikkusesse on 10:11 (mõõdetuna õlanukist istmikunukini).
KÄITUMINE/ISELOOM: ustav, tark, erksameelne.
PEA
PEAPIIRKOND:
Kolju: Lai laup
16
Üleminek laubalt koonule: Hästi piiritletud, väikese vaoga
NÄOPIIRKOND:
Nina: Must. Sirge koonuselg.
Koon: Mõõduka jämedusega.
Mokad: Tihkelt liibuvad.
Lõuad/hambad: Tugevate hammastega käärhambumus.
Põsed: Hästi arenenud.
SILMAD: Kolmnurgakujulised, mitte liiga väiksed, värvilt tumepruunid. Silmade välisnurgad on kergelt ülespoole suunatud.
KÕRVAD: suhteliselt väikesed, kolmnurgakujulised, püstised ja kergelt ettepoole kaldus. KAEL: Jäme, tugev, heas proportsioonis pea ja kerega.
KERE
Selg: Sirge ja tugev.
Lanne: Lai ja lihaseline.
Rinnak: Sügav rinnakorv, roided mõõdukalt kaardunud.
Kõht: Veidi ülestõmmatud.
SABA: Kõrge asetusega, jäme, jõuliselt keerdunud või sirbikujuliselt kaardu seljal; sabatipp ulatub alla tõmmatult peaaegu kandadeni.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Esivaates sirged esijalad.
Õlad: Mõõdukalt kaldus.
Õlavarred: Moodustavad mõõduka nurga abaluudega.
Küünarnukid: Tihedalt kerele liibuvad.
Kämblad: Kergelt kaldus.
17
Esikäpad: Varbad on tihedalt kooshoidvad ja kumerad. Käpapadjandid paksud ja elastsed. Küüned tugevad ja eelistatult tumedat värvi.
TAGAJÄSEMED:
Reie ülaosa: Hästi arenenud.
Reie alaosa: Hästi arenenud.
Kannaliigesed: Jämedad ja tugevad.
Tagakäpad: Varbad on tihedalt kooshoidvad ja kumerad. Käpapadjandid paksud ja elastsed. Küüned tugevad ja eelistatult tumedat värvi.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Kerge ja vilgas.
KARVKATE:
Pealiskarv seljal on karm ja sirge, aluskarv on pehme ja tihe. Sabakarvad on kõige pikemad ja turris.
Värvus: Punane, must helepruuni piirdega, seesam, must seesam, punane seesam. Värvus seesam on määratletud järgnevalt:
∙ Seesam: Ühtlane segu mustadest, punastest ja valgetest karvadest. ∙ Must seesam: Karvkattes on rohkem musti karvu kui valgeid.
∙ Punane seesam: Punane põhivärv on segunenud mustade karvadega.
Kõikidel nimetatud värvitüüpidel peab olema urajiro – valged karvad koonu külgedel ja põskedel, lõua ja kurgu all, rinnal, kõhul saba alapoolel ja jäsemete sisekülgedel.
SUURUS JA KAAL
Turjakõrgus:
Isased 39,5 cm
Emased 36.5 cm
Lubatud on 1,5 cm kõikumine üles- või allapoole.
VEAD: Igat kõrvalekallet eelnimetatud punktides tuleb lugeda veaks, mille raskusaste sõltub kõrvalekalde ulatusest ja mõjust koera tervisele ja heaolule.
18
∙ Soolise erinevuse puudumine ehk emase tüüpi isased ja isase tüüpi emased; ∙ Kerge üla- või alahambumus;
∙ Mitmete hammaste puudumine;
∙ Arglikkus;
∙ Täpiline, laiguline karvkate.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
∙ Agressiivsus ja liigne argus;
∙ Koerad, kellel täheldatakse füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid; ∙ Tugev üla- või alahambumus;
∙ Kõrvad ei ole püstised;
∙ Rippuv saba, lühike saba.
MÄRKUS:
∙ Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja munandikotti laskunud munandit.
∙ Aretuses tohib kasutada vaid tõustandardile vastavaid funktsionaalselt ja kliiniliselt terveid koeri.
Viimased muudatused rasvases kirjas.
Info: http://www.fci.be/nomenclature/Standards/257g05-en.pdf
Tõlkinud Thea Lainela, FCI standardi järgi.