“Hirm ja ärevus kurnab koera emotsionaalselt.
Anu Poopuu, loomade käitumisspetsialist / Käitumiskliinik
Iga loom tunneb hirmu ja ärevust – see on täiesti normaalne ja loomulik osa elust. Kuid vahel muutub hirm liiga tugevaks, liiga sagedaseks või hakkab loomale tõsiselt halvasti mõjuma. Siis vajab ta meie abi.
Sageli jääb loomale arusaamatuks sündmuse sisu ja kontekst ning arusaamatu teeb ettevaatlikuks või paneb muretsema. Loom ei saa öelda: „Ma kardan“. Ta näitab seda keha ja käitumisega:
- hingeldab, lõõtsutab
- väriseb ja tardub
- on pinges, kehahoid on madal, kõnd hiiliv, poeb peitu
- niutsub, häälitseb, haugub
- jookseb edasi-tagasi, kraabib, hüppab uste ja inimeste najale, lakub jne.
Hirm tekib siis, kui loom näeb midagi, mis tundub ohtlik: pauk, teine koer, äkiline liigutus. See on kohene reaktsioon. Ärevus on ootus hirmule: “Mis siis, kui midagi juhtub?” Ärevuses loom on pidevalt valvel, isegi siis, kui midagi ohtlikku ei ole. Mõlemad võivad loomale olla väga kurnavad.
Hirm ja ärevus ei ole trots ega halvasti käitumine ning foobiat ei saa välja treenida või ära keelata.
Kui hirm või ärevus kestab kaua või kordub tihti, muutub loom sisemiselt valveloleku režiimi ja see on väga kurnav. Hirm ja ärevus ei ole trots ega halvasti käitumine – tegemist on looma emotsionaalse kannatusega. See mõjutab tema und, söögiisu, õppimisvõimet, tervist ja üldist heaolu.”
Loe edasi: https://kennelliit.ee/hirmunud-voi-arev-koer-vajab-abi/