“Kennelliidu 27. aprillil toimunud  infopäeval tutvustati koerapidamist ja -kasvatust puudutavaid seadusi ja regulatsioone ning lähiaastatel plaanitavaid muudatusi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu loomakaitseseadustes. Nii mõnigi teema jäi kasvatajatel endiselt hinge kriipima, mida näitasid ka ettekannete järel esitatud küsimused.

Infopäeva alustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindaja Ülle Ahi, kes selgitas samm-sammult, kuidas kasvataja end e-PRIAS registreerima peab. Võrreldes kunagi tutvustatud algse versiooniga on registreerimine läinud küll lihtsamaks, koerakasvatuse eripäradest PRIA aga kasvatajate arvates endiselt aru ei saa. „Tundus, et kogu see asi on pastakast välja imetud, küsimuste peale keerutati nii ja naa,“ kommenteeris üks saalis viibinud kasvatajatest. Solvas ka suhtumine, et aretuses kasutatavad koerad on pigem nagu kariloomad, mitte perelemmikud. „Hea, et neile seda kollast märgist veel kõrva ei pea panema! Minu koerad magavad kõik mul kaisus ja on lemmikud.“

„Ettekandja oleks nagu põllumajanduse suurtootjate esindajatele rääkinud. Ja kogu asi tundub endiselt väga toores. Arusaamatuks jääb ikka veel ka see, miks üldse sellist registrit vaja on – registreeritud kasvatajate kohta on ju kõik see info olemas EKL-i registris ja mitteregistreeritud millerdajad nagunii ennast sinna registreerima ei hakka,“ kommenteeris teine saalis viibinud kasvataja.

Ka väide, et register aitab piirata taudide levikut, sai kasvatajatelt kriitikat: kui kodus on 13 koera, kellest vaid üht kasutatakse aretuses ja tuleb registreerida, siis kuidas see haiguste levikut piirab? Ülejäänud 12 võivad ju vabalt taude levitada…

Samuti tekkis küsimus, kas PRIA-l on ikka õigus näidata avalikult kõikide registreeritud kennelite täpset asukohta. Tegemist on ju kasvataja koduse aadressiga – kuidas läheb selle avalikustamine kokku isikuandmete kaitse seadusega?

Vaata PRIA ettekannet.